Анвельт учился в Тартуском университете с 1926 по 1933 год и получил степень магистра философии в 1936 году.
В основном Анвельт писал психологические романы и рассказы, переводил философскую и художественную литературу, а также составил сборник культурно-исторических исследований «О. В. Мазинг и современники» (1979).
Награды
1988 года (посмертно)
Литература
Ants Oras, "Leo Anvelt, Eluhirm" – Looming 1936, nr 7, lk 834–836; loetav ka digiteeritud ajakirjanduse aadressil; ka Ants Orase raamatus "Kriitiku külaskäik", Ilmamaa, Tartu 2009, lk 393–396
Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 306–307 ja bibliograafia lk 314, käsitluse autor Rudolf Põldmäe
Hando Runnel, "Leo Anvelt (4. IX 1908–3. VI 1983" – Looming 1983, nr 7, lk 1006–07; ka Hando Runneli raamatus "Jooksu pealt suudeldud", Ilmamaa, Tartu 1998, lk 299–302
Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 40, artikli autor Peeter Olesk
Eva Elise Oll, "Ülitundliku natuuri tragöödia" (romaani "Eluhirm" arvustus) – Värske Rõhk 2008, nr 16, lk 89–92